Õpetajatepäeva luuletus

Arvo juhib meie kooli tegevust
Selleks on tal palju pädevust
Vahel viskab tobedaid nalju
Raha on tal taskus palju

Klaarika seletab asju, millest me algul aru ei saa
Miks matemaatika üldse loodi planeedile maa?
Valemid on tal kõik peas
Õpetamisoskused head

Õpetaja Mallel on palju kogemusi
Kui me lollitame palju, rikume reegleid
Mõtleme igasuguseid tobedusi
Oleme rassistlikud, solvame neegreid
Kuid tema oskab panna meid õigesti mõtlema
Küsib: „Peate te neid lolluseid siis ütlema?“

Mari on väga kaunis naine
Ta jätab endast alati hea maine
Sest ta on viisakas ja väga tore
Kui me midagi ei oska, tahvli juurde kutsub kohe

Marko on popp ja noortepärane
Ta ei sulandu massi ega ole keskpärane
Power Hit Radio autos tal käib
Muidu üsna tavaline näib

Merlin on päris sõbralik
Lastega saab hästi läbi, pole mingi vibalik
Kantseldab kooli kõige väiksemaid
On peenike ning looking nice

Kuidas küll Rena nii palju jõuab?
Õpetab ta geod, biod, lotat, füssat ja keemiat
Ta õpilastelt üsna palju nõuab
Kuid tublidele annab preemiat

Rometi 60-ne meetri aeg on üheksakümmend üheksa sekki
Mis sa arvad palju ta Nike dress plekkis?
Tal pikkust on meeter üheksakümmend kaks
On hästi vormis, pole üldse paks

Kunagi meid ta õpetas
Kuid siis töö pooleli jättis ja lõpetas
Nüüd tagasi on saugas Sandra
Ära sa temaga parem jaura

Kodundus ja kunst on tal käpas
Käime ta joonistustunnis ja töpas
Silja – käes on tal kõik nipid
Võlukunst ja imetrikid

Tiina ütlemisel hakkavad kõik viisi pidama
Ning samuti noodirida lugema
Laulab ta: Do, Re, Mi, Fa, Sol, La, Si
Sama teeme meiegi

Meie kooli laste haridusele
Paneb tema aluse
Oleme tal harva külas käinud
Vally! Kes küll teda pole näinud

 Autorid: Õie Pärn, Hanna Aleksandra Soobik

Talgulaul

Refrään:
Oi Sauga kool, oi Sauga kool
Meil kõigil täna talgusoov
Oi Sauga kool, oi Sauga kool
Me peame talguid üheskoos

Kõik see rahvas tõusis vara
Koju jäi neil kirju kana
Teha korda kooli õu
Kellel on nüüd suurem jõud

Refrään

Kella kümneks kokku saame
Kohe kaevame me kraave
Sauga kooli sammu sa
Teised juba ootavad

Refrään

Võta kaasa reha, luud
Naerul nägu, kirves muu
Kummikud ja kindad kah
Nii saab töö ju alata

Refrään

Et me õu nüüd puhtaks saaks
Ja, et vares teeks nüüd kraaks
Et meil kala jões ujuks
Ja, et meie töö nüüd sujuks

Refrään

Rehitseme istutame
Jõeääre koristame
Värvime ja kaunistame
Pesakastid paigaldame

Refrään

Ning kui tehtud on me töö
Kõhu täis nüüd kohe söön
Väikse viisi valla lasen
Meil on ikka kõrge tase

Autor: Marko Sassjan

Juhani jõulud

Väljas möllas marutorm. Juba mitu tundi oli Juhan läbi aknaklaasi õue vaadanud – ta ootas nimelt väga Jõuluvana...

Kätte jõudis hiline õhtutund ja Juhan ei jõudnud enam Jõuluvana oodata. Ta otsustas heita voodisse ning mõne aja pärast vajus Juhan sügavasse unne. Unes mõtles ta, et mis saab siis, kui Jõuluvana ei tulegi... „Kas ma polegi siis olnud hea poiss? Kas Jõuluvana on mind tõesti ära unustanud?“ Kõik need küsimused vaevasid Juhanit tükk aega... uni oli üsna rahutu...

Samal ajal pani Jõuluvana Põhjamaal kingid saanile ja alustas oma jõuluretke laste juurde. Uus päev juba koitis, kui Jõuluvana kõik kingid jagatud sai. Juhangi hakkas juba unest ärkama, kiiruga jooskis ta kuuse juurde ning märkas kinke, mis Jõuluvana talle oli toonud. Loomulikult oli Juhan ülirõõmus, et Jõuluvana teda ära ei unustanud. Veel rõõmsamaks muutus ta aga siis, kui sai teada, et Jõuluvana tõi talle uhiuue jalgratta. Tõsi küll, praegu polnud Juhanil küll selle ilusa rattaga midagi teha, sest väljas valitses käre pakane ning hanged ulatusid pea majakatuseni.

Õnnelik Juhan otsustas, et läheb õue lumme möllama. Mõeldud, tehtud... Ta tõmbas mantli selga, pani vanaema kootud soojad käpikud kätte ja mütsi pähe, haaras kelgu ning tormas otsejoones tulistjalu õue.

Juhan jäi oma jõuludega väga rahule – olid ju täitunud kõik tema südamesoovid!

Peeter Hansen